Nii kergesti see käibki energiamaailmas. Teoorias kõlab see lihtsalt ... aga oi, kui raske on seda igapäevaelus jälgida. Ikka ju tahaks väljendada oma arvamust, kasvõi ainult oma peas.

Kuid mida aeg edasi, seda olulisemaks muutuvad kõik meie mõtted ja sõnad, sest see kõik kajab vastu energiatasandil. Andes kellegi või millegi kohta hinnangu, eriti kui see on kriitiline, siis oleme automaatselt ühenduses tema/selle energiaga. See on nagu nabanöör, mis jääb meid ühendama. Kõigepealt liikus koos hinnanguga meie energia sinna ja edaspidi ka sellelt inimeselt meile tagasi. Küsimus on, kas me vajame seda...

Jätkan energiate teemal, kui lähtume sellest, et kõik on energia, siis ju ka emotsioonid on energia. Osad on head ja tõstvad, teised jälle rasked ja maha suruvad. Kas me vajamegi teiste inimestega suhtlust selleks, et vahetada energiaid!? Saada nö lisa oma eluenergiale ja toita teisi enda (kõrge) energiaga. 

Me teame, et kõik on ENERGIA. Aga kas me seda ka täielikult mõistame!? Mul võttis ikka omajagu aega, et aduda - jah, KÕIK ümbritsev on tõesti energia ja energiakogumid ehk egregorid. Eriti tugevalt tajuvad ja on mõjutatud energiatest ülitundlikud inimesed. Mida aeg edasi, seda rohkem tasub hakata suhtuma ümbritsevasse maailma energia seisukohast. Usun, et mõne aja pärast on enamus inimesi ülitundlikud.

Ükskõik, kuhu sa ei lähe või mida ei tee, puutud sa alati kokku teiste energiatega. Isegi metsas üksi jalutades oled sa seotud sealsete loomade, lindude ja taimede energiatega. 

Alateadlikud käitumismustrid ja uskumused võivad alguse saada erinevatest kohtadest: lapsepõlvest, suguvõsaliinist või eelmistest eludest. Ühel ja samal mõttemustril võib olla mitu kihti.

Võtame näiteks, hea/tubli lapse sündroomi - see võib alguse saada lapsepõlvest. Lapse suurim soov on saada oma vanematelt armastust. Kui ta tunneb sellest puudust, siis ta hakkab tähelepanelikult jälgima, kuidas ta saaks oma emale rohkem meele järgi olla? Kui ta toa ära koristab ja hästi õpib, siis on ema rahul ning kiidab teda. Kui ta ei sega ema oma küsimuste ja soovidega, siis tundub, et ka see meeldib emale. Ja nii edasi... Nii õpib laps oma heaolu siduma ümbritsevate inimeste käitumise ja meeleoluga.

Tegelesin nädalavahetusel ühe terviseprobleemiga, millesse süüvimisel leidsin, et see saab alguse allasurutud vihast. Kas tõesti ... tahtsin endalt küsida ja kohe lisada, et mina küll praegu kellegi peale vihane ei ole. Just nimelt praegu! Aga kui palju on meie sisse elu jooksul kogunenud väljendamata viha?